Harju Maakohtu uut hoonet hakkab ilmestama kunstnik Urmas Viigi installatsioon „Must päike“

03.okt 2017
Riigi Kinnisvara AS viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim teos valmivasse Harju Maakohtu uude hoonesse. Konkursile laekus 17 tööd, mille hulgast valis žürii võitjaks tunnustatud kunstniku Urmas Viigi teose „Must päike“.
Teose autori Urmas Viigi sõnul on “Must päike” tugevaid tundeid, varjatud tunge ning ekstreemseid hingeseisundeid peegeldav poeetiline kujund. „Tume kobar, milles on varjul kontrolli alt libisenud emotsioonid ja spontaansed raevupursked. Niidi otsas rippuv raskus pea kohal, inimloomuse tume pool, must planeet taevas. Üheaegselt habras ja hirmutav. Kuid “Must päike” ei kiirga vaid kohtumõistmise depressiivset energiat - 6500 musta pirni seas on üks helendav, tasahilju süttiv ning kustuv tuluke pimeduses, täpp taevalaotuses, valgus tunnel lõpus. Lootus õigusele, pääsemisele, kergemale karistusele või kättemaksule. Ühesõnaga lootus lootusele,“ ütles Viik.

Teos hakkab paiknema uue kohtumaja väiksemas aatriumis kõrguva installatsioonina. Antud ruum on peamiseks sissepääsualaks hoone peasaali ning eeldatavalt peamine asukoht avalikku tähelepanu saavate ürituste korraldamiseks. 3-meetrise läbimõõduga kerakujuline installatsioon kinnitub peene musta toru abil lakke, jättes mulje niidi otsas rippuvast tohutust raskusest. Installatsiooni tuhmmust pind seob end visuaalselt tellisseina tumeda tooniga, jäädes valdavalt heleda interjööri foonil selgelt eristuvaks. Teos on vaadeldav aatriumi ümbritsevatelt korrustelt.

Konkursil pälvis teise koha ideekavand “Carte Blanche”, mille autoriteks on kunstnik Maria Ader, skulptor Edith Karlson ning arhitekt Kersti Nigols. Teose idee põhineb süütuse presumptsioonil kui õigusriigi vundamendil ja see sümboliseerib võimalusterohket tulevikku, demokraatiat ja vabadust.

Kolmanda koha saavutas võistlustöö „Võimlev paragrahv“, mille autoriks on kunstnik Flo Kasearu. Teose keskmes on paragrahvi märk kui õigusriigi sümbol. Positiivne, lapselik element pakub mängulisust ning lõõgastust kohtuhoone tavapärasele korrektsusele ning detailsusele.

Eraldi märkis žürii ära klaasikunstniku Eeva Käsperi ideekavandi „Peegeldus“.

Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. Teos valmib 2018. aasta kevadeks.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstnike Liidu esindajad Mari-Liis Tammi ja Maret Sarapu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mart Kalm ja Liisa Kaljula, kohtu esimees Meelis Eerik, täiendava eksperdina Liivalaia kohtumaja juht Aulike Salo ning Harju Maakohtu uue hoone sisearhitekt Pille Lausmäe.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Konkursi võidutöö  “Must päike”

Teise koha ideekavand “Carte Blanche”

Kolmanda koha ideekavand „Võimlev paragrahv“

Žürii poolt ära märgitud võistlustöö „Peegeldus“